Kuidas siis läks?!

Oi, tänan, et huvi tunnete. Sisetunne on väga hea. Mulle tundub, et läks hästi 🙂 kõige selle juures, et ma pole elus teinud karjääri osas just üleliia läbimõeldud valikuid ning olen ka õpingute osas olnud eklektiline, suutsin ma neile selgeks teha, et ind on mul vähemalt suur. Oli selline sundimatu ja mõnus õhkkond – mina ja neli meest. Jõudsin Tallinna kell pool kolm, proovisin tulutult minutiga Uberi makseviisi ära seadistada ja krabasin siis ühe Revali takso. Taksojuht oli tsill ja hajutas mu mõtteid oma lobaga rahulikumaks, aga mingi hetk tundsin ikka, et võiksin isegi hirmust oksendada. See on esmakordne, muuseas 😀 taksojuht ütles, et pole midagi, löö uks jalaga lahti ja näita neile. Nojah. Algul ikka oli suu kuiv, aga see on juba elu. Minu teatritaust annab mulle õnneks veidi mänguruumi. Mingi hetk küsisin isegi, et palun kas ma võin paberi võtta ja sinna samal ajal mingeid asju sirgeldada, mul tuleb niimoodi mõtlemine paremini välja. Jah. See on ju okei? 😀 Igatahes olen ma jälle bussi peal ja surfan netis, sest Eestimaa, sa oled mu äraoleku ajal muutunud. Tavabussis wifi ja pistikud, you don’t say…

Veel tunnike ja siis on aeg sõbrannadega kokku saada, et kohvikusse minna. Päris vähe ei olegi elu hea vä?!

Advertisements